Umlando ongakatlolwa phasi ukhombisa imvelaphi yamaNdebele weSewula ifana nemvelaphi yamaNdebele weTlhagwini. Abantu bavanganisa umlando wamaNdebele wakaMzilakazi namaNdebele wakaMthombeni-Kekana nofana uGegana. Bathi uyisemkhulu munye nguMusi. Tjhetjha umlando wamaNdebele weTlhagwini owusimude kodwana umlando wamaNdebele usuke ungakapheleli nawungakafaki umlando wamaNdebele weMledlhani (weTlhagwini).
UMthombeni-Kekana nofana uGegana noSikhosana balandela umfowabo uNzunza ngesikhathi abaleka nobukhosi. Nangesikhathi uManala alwa noNzunza eMasongololo babekhona bemsiza. Nangesikhathi isukile eBhalule babekhona basiza uNzunza.
UMthombeni wahlukana nomfowabo uNzunza kwaSimkhulu eTlhagwin Belfast. Yena nabalandeli bakhe batjhinga tjhuba langeTlhagwini.Bebagega nomlambo i-Olifants River-iBhalule. Wafika endaweni ebizwa ngokuthiwa yiZebediela. Ngikho namahlanjesi bawabiza ngamaNdebele weTlhagwini. KunamaNdebele amanengi eTlhagwini kodwana akusiwo woke adabuka kuMusi.
Endleleni yakhe yokuya eTlhagwini wafumana ibizo elitjha. Bambiza ngokuthi nguGegana-Kekana, abalandeli bakhe bababiza ngokuthi maNdebele wakwaGegana-wakwaKekana nofana amaNdebele weMledlhani. Tjheja abathi maNdebele wakwaMthombeni. Ngokuya ngokukasomlando u-De Beer (1996:34) ibizo likaGegana lavela ekugegeni nomlambo i-Olifants River.
AmaNdebele wakwaGegana aginywe be-Sotho beTlhagwini (baPedi), ngokokuhlala, amasiko nelimi kodwana kunetjhebiswano phakathi kwamaNdebele wakwaNzunza noMthombeni-Gegana. Soloku kwahlonywa i-Lebowa amaNdebele weTlhagwini akhange akhe akhombise ikareko lokuwela ngaphasi kwe-Lebowa. Bakhetha ukuthi basebenzisane namaNdebele weSewula, amaNdebele wakwaNzunza.
AmaNdebele weTlhagwini ngiwo akhe athi ngomunye umnyaka adosa phambili umtjhagalo. Bebatjhagalela bona bakhitjhwe ngaphasi kombuso we-Lebowa. Abadosiphambili abanengi namhlanje abaziboni balihlangothi lombuso we-Lebowa. Barhalela ngathana bangafumana iimvumo yokuthi bangasebenzisana namaNdebele weSewula.
IsiNdebele seSewula sifumaneka kizo zoke iinfunda kodwana seTlhagwini sifumaneka e-Limpopo, Gauteng ne-North West. Sifuna ukuyigandelela into yokuthi amaNdebelele wakaMzilikazi avanganiswa namaNdebele kaGegana nofana weMledlhani.
Kuneembono eminengi ngamaNdebele weSewula namaNdebele weTlhagwini. Ngokuya kombono ka-Ziervogel (1959:5) amaNdebele weTlhagwini adabuka eZimbabwe. Ngokuya ngokuJackson (1969) amaNdebele weTlhagwini akahlobani namaNdebele weSewula. Leli akusilo iqiniso, amaNdebele akadabuki eZimbabwe nofana kuMzilikazi, uMzilikazi waye aliNtungwa ingasi iNdebele begodu uhlobana khulu namaZulu. U-Jackson uthatha amaNdebele weTlhagwini njengamaHlubi. Uthi uyisemkhulu nguLangalibalele.
Kukhona umehluko phakathi kwelimi lamaNdebele weTlhagwini namaNdebele weSewula. AmaNdebele weSewula ayakhuluma, amaNdebele weTlhagwini ayasumayela nofana angena ngaphasi kwabe-Sotho akusikho koke kwesi-Sotho abakwenzako. Njengakho ukusumayelokhu. Abe-Sotho beTlhagwini abasumayeli bayabulela.